Rehviinfo

Millal on talverehvid kohustuslikud

Talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini. Nõue kehtib sõiduautole (M1), kuni 3,5-tonnisele kaubikule (N1), 0,75–3,5-tonnisele haagisele (O2) ning kabiiniga L6e ja L7e sõidukile.

Naastrehve tohib kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini. Talviste tee- ja ilmastikuolude korral on erandina lubatud ka 1. oktoobrist 30. aprillini — see erand käib tegelike olude, mitte kalendri järgi.

Kuupäevad on miinimum, mitte soovitus. Otsuse, millal rehvid vahetada, teeb juht ise: detsembri alguses võib tee olla paljas ja märtsi lõpus jäine.

Allikas: Transpordiamet ja Riigi Teataja, kontrollitud 19.09.2026.

Kui sügav peab muster olema

Talverehvi mustri sügavus peab kohustuslikul perioodil olema vähemalt 3,0 mm, suverehvil vähemalt 1,6 mm.

Transpordiameti liiklusekspert soovitab suverehvi vahetamisele mõelda juba 2 mm juures: seaduse piir ei ole see sügavus, mille juures rehv veel hästi töötab, vaid see, mille juures teda enam kasutada ei tohi.

Kasutatud rehvi kuulutuses näitame jääkmustrit millimeetrites just sel põhjusel — ilma selleta ei saa kasutatud rehvi hinda millegagi võrrelda.

Allikas: Transpordiamet, kontrollitud 19.09.2026.

3PMSF, M+S ja jääsümbol

Alates 1. detsembrist 2022 loeb Eestis ainult kolme mäetipu ja lumehelbe märgis (3PMSF). Varem piisanud M+S-tähisest üksi enam ei piisa: see on tootja enda väide, mille taga ei ole kohustuslikku katset.

Jääsümbol on eraldi märgis jäisel teel pidurdamise kohta. Jäämärgisega rehv kannab peaaegu alati ka 3PMSF-i, seega see kitsendab valikut, mitte ei asenda seda.

XL ja RF tähendavad tugevdatud koormustaluvust: sama mõõt kannab rohkem, aga nõuab kõrgemat rõhku. Kui autotootja on XL-i ette näinud, ei ole tavaline rehv sama mõõduga samaväärne asendus.

Kuidas lugeda 195/65 R15 91T

195 — rehvi laius millimeetrites. 65 — profiil, külje kõrgus protsendina laiusest, seega 195 × 0,65 ≈ 127 mm. R — radiaalkonstruktsioon. 15 — velje läbimõõt tollides.

91 on koormusindeks ja T kiirusindeks. Need kaks ei ole soovitus: need peavad vastama vähemalt sellele, mille autotootja on registreerimistunnistusele märkinud.

Ülespoole võib minna alati — kõrgema indeksiga rehv sobib. Allapoole mitte. Just sellepärast on kataloogi koormusindeksi filter „mitte alla“, mitte täpne valik.

Koormusindeksi tabel

Number näitab, mitu kilogrammi kannab üks ratas suurimal lubatud rõhul.

Kiirusindeksi tabel

Täht näitab suurimat kiirust, mille juures rehv on koormusindeksile vastava koormusega ette nähtud.

EL-i rehvimärgis

Märgis annab kolm asja: kütusesääst (veeretakistus), märjal pidamine (pidurdusteekond) ja välismüra detsibellides. Klassid on A–E, kus A on parim.

Me võtame need klassid Euroopa Komisjoni EPREL-registrist rehvi registreerimisnumbri järgi, mitte tarnija tabelist. Kui register rehvi ei tunne, jääb märgis näitamata — klassi me juurde ei oleta.

Toote lehelt saab avada registri enda etiketi ja tooteteabe lehe PDF-ina. Märgise näitamine kaugmüügil on määruse (EL) 2020/740 nõue, aga praktiline põhjus on lihtsam: ilma selleta ei saa kahte rehvi võrrelda.

Rehvirõhk

Õige rõhk on kirjas auto peal, mitte rehvi peal: juhiukse postil oleval kleebisel, kütuseluugi siseküljel või kasutusjuhendis. Rehvi küljele trükitud number on suurim lubatud rõhk, mitte soovitus.

Enamikul autodel on täiskoormusele eraldi, kõrgem number. Kontrolli rõhku külma rehvi pealt — pärast sõitu näitab manomeeter rohkem.

Me ei avalda siin ühtegi konkreetset numbrit margi kaupa: üks ja sama mudel võib eri mootori ja veljega nõuda eri rõhku, ja vale number on halvem kui puuduv.